Pr. Hon alustas oma mälestuste kirjutamist 1795. aastal oma vanema õepoja Hon Suyeoni palve peale. Neis jutustab ta talle loo oma raskest elust ja annab õpetusi järeltulevatele põlvedele. Järgneva kümne aasta jooksul kirjutab ta veel kolm mälestuste raamatut, pöördudes juba...
oma lapselapse - Wang Sunjoga poole. Pr. Hon alustas oma mälestuste kirjutamist 1795. aastal oma vanema õepoja Hon Suyeoni palve peale. Neis jutustab ta talle loo oma raskest elust ja annab õpetusi järeltulevatele põlvedele. Järgneva kümne aasta jooksul kirjutab ta veel kolm mälestuste raamatut, pöördudes juba oma lapselapse - Wang Sunjoga poole. Kõik tänapäevani säilinud tekstid on käsitsi ümber kirjutatud, mitte trükitud puidust tahvlitelt, nagu Koreas oli tavaline, mis rõhutab veelgi selle mälestise ainulaadsust ja väärtust.
Pr. Hon alustas oma mälestuste kirjutamist 1795. aastal oma vanema õepoja Hon Suyeoni palve peale. Neis jutustab ta talle loo oma raskest elust ja annab õpetusi järeltulevatele põlvedele. Järgneva kümne aasta jooksul kirjutab ta veel kolm mälestuste raamatut, pöördudes juba oma lapselapse - Wang Sunjoga poole.
Pr. Hon alustas oma mälestuste kirjutamist 1795. aastal oma vanema õepoja Hon Suyeoni palve peale. Neis jutustab ta talle loo oma raskest elust ja annab õpetusi järeltulevatele põlvedele. Järgneva kümne aasta jooksul kirjutab ta veel kolm mälestuste raamatut, pöördudes juba oma lapselapse - Wang Sunjoga poole.
Kõik tänapäevani säilinud tekstid on käsitsi ümber kirjutatud, mitte trükitud puidust tahvlitelt, nagu Koreas oli tavaline, mis rõhutab veelgi selle mälestise ainulaadsust ja väärtust.