Paljude sajandite jooksul olid elu ja surma küsimused filosoofia või religiooni prerogatiiv. Teaduslik maailmavaade on alati põhinenud materialistlikul lähenemisel. Aga mis siis, kui kõik kaasaegsed inimkonna arusaamad surmast ei vasta tõele? Ent äkki on vaatenurk, millest me alati lähtunud oleme,...
ammu oma aja ära elanud? Kas on võimalik, et surm ei ole sugugi kõikide asjade lõpp, nagu teadlased varem arvasid?
Avaldades andmeid, mis on saadud uusimate uuringute tulemusena, näitab doktor Parnia: teadlikkus, see tähendab meie «mina», ei kao jäljetult surmahetkel, vaid vastupidi, kogeb palju intensiivsemat kogemust, järgides väga ootamatut stsenaariumi.
Paljude sajandite jooksul olid elu ja surma küsimused filosoofia või religiooni prerogatiiv. Teaduslik maailmavaade on alati põhinenud materialistlikul lähenemisel. Aga mis siis, kui kõik kaasaegsed inimkonna arusaamad surmast ei vasta tõele? Ent äkki on vaatenurk, millest me alati lähtunud oleme, ammu oma aja ära elanud? Kas on võimalik, et surm ei ole sugugi kõikide asjade lõpp, nagu teadlased varem arvasid?
Avaldades andmeid, mis on saadud uusimate uuringute tulemusena, näitab doktor Parnia: teadlikkus, see tähendab meie «mina», ei kao jäljetult surmahetkel, vaid vastupidi, kogeb palju intensiivsemat kogemust, järgides väga ootamatut stsenaariumi.