Mario Vargas Llosa (1936–2025) – Peruu kirjanik, üks silmapaistvamaid esindajaid Ladina-Ameerika proosas, 2010. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, Cervantese auhinna ja teiste autoriteetsete auhindade saaja, Prantsuse akadeemia liige, Auordeni risti kavaler. Iga Vargas Llosa teos on eraldi maailm, unustamatu, kordumatu. Romaan...
«Kõneleja», samuti omamoodi ainulaadne ja millegagi sarnane, jutustab primitiivsest rändrahvast mātšigengadest, kes on kadunud Amazonas džunglisse. Kui sa oled mātšigenga, pead liikuma. Nii käskis Tasurinchi. Ja kui mātšigengad kunagi peatuksid, peavad nad ikkagi lahkuma – sinna, kust keegi pole naasnud. Neil pole vara, peale selle, mida nad saavad endaga kanda. Ja miks peaks olema? Lõppude lõpuks kingis Tasurinchi neile puutumatud metsad, sametised laguunid ja peegelsed jõed, sisendas neisse legende ja müüte ning – kõige väärtuslikum – kollektiivse mälu, kehastatuna salapärases Kõnelejas.
Mario Vargas Llosa (1936–2025) – Peruu kirjanik, üks silmapaistvamaid esindajaid Ladina-Ameerika proosas, 2010. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, Cervantese auhinna ja teiste autoriteetsete auhindade saaja, Prantsuse akadeemia liige, Auordeni risti kavaler. Iga Vargas Llosa teos on eraldi maailm, unustamatu, kordumatu. Romaan «Kõneleja», samuti omamoodi ainulaadne ja millegagi sarnane, jutustab primitiivsest rändrahvast mātšigengadest, kes on kadunud Amazonas džunglisse. Kui sa oled mātšigenga, pead liikuma. Nii käskis Tasurinchi. Ja kui mātšigengad kunagi peatuksid, peavad nad ikkagi lahkuma – sinna, kust keegi pole naasnud. Neil pole vara, peale selle, mida nad saavad endaga kanda. Ja miks peaks olema? Lõppude lõpuks kingis Tasurinchi neile puutumatud metsad, sametised laguunid ja peegelsed jõed, sisendas neisse legende ja müüte ning – kõige väärtuslikum – kollektiivse mälu, kehastatuna salapärases Kõnelejas.