Selle väljaande tuntud muinasjutu jaoks kasutas kunstnik Tatjana Kormer leporellot — akordioniraamatut, mida saab avada ja muuta lugu tõeliseks seikluseks. Iga lehekülg tutvustab järk-järgult tegelasi ja lõpus katkeb lisaede ahel, näeme „tükeldatud“ kangelasi: vanaisa kukub, kaotades mütsi ja prillid, lapselaps...
sõidab jalgrattaga minema. Selline kujundus avab ruumi katsetamiseks ja kujutlusvõimele. Kui raamat on lahti tehtud, saab kogu lugu ühekorraga haarata: laps näeb, kuidas eraldi tegelased muutuvad osa ühise süžeest.
Selle väljaande tuntud muinasjutu jaoks kasutas kunstnik Tatjana Kormer leporellot — akordioniraamatut, mida saab avada ja muuta lugu tõeliseks seikluseks. Iga lehekülg tutvustab järk-järgult tegelasi ja lõpus katkeb lisaede ahel, näeme „tükeldatud“ kangelasi: vanaisa kukub, kaotades mütsi ja prillid, lapselaps sõidab jalgrattaga minema. Selline kujundus avab ruumi katsetamiseks ja kujutlusvõimele. Kui raamat on lahti tehtud, saab kogu lugu ühekorraga haarata: laps näeb, kuidas eraldi tegelased muutuvad osa ühise süžeest.