Jõhkralt Berta

Punase kanakese nimega Berta oli unistus: ta soovis kogu südamest saada emaks. Igal ööl munes Berta imelise täpikaga pruuni muna ja hoolikalt istus selle peal, soojendades seda oma soojusega. Kuid, nagu ikka, tuli igal hommikul küülikutallu talumees ja võttis tema aarde endale.

Ja ühel ilusal hommikul otsustas Berta, et ta ei ole enam valmis sellise olukorraga leppima. Ta andis endale sõna, et järgmisel korral ei lase ta millegagi end oma munast lahutada ja istub selle peal mis tahes hinnaga lõpuni. Selleks pidi ta alustama ohtlikku teekonda: ta sõitis vanas talumehe kaubikus ja suurtes veokites, käis sorteerimistehases ja supermarketis, jälgides igal pool oma kallist, pruuni täpikaga muna ning istudes selle peal nii palju kui võimalik kogu tee jooksul kuni poe riiulini.

Tänu oma sihikindlusele ja veendumusele oma õigsuses, õnnestus Bertal lõpuks oma unistus ellu viia — mitte väikese üllatusega ostjate, müüjate ja poe juhi jaoks.
Raamat räägib kõige tugevamast tundest — emainstinktist — kergesti, arusaadavalt ja lapsele köitvas vormis, ning loo lõpp puudutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid kuni pisarateni.