Kandja. Jumalikud jutlused

Kolmsada aastat on möödunud ajast, mil taevasse tõusis Must Päike ja jumalad laususid inimestele needuse, muutes need, kes peitsid südames puuduse, koletiseks. Siis, eemaldasid Vanad jumalad, järeljäänud valisid uue – Ühe Jumala, paludes temalt päästet. Ja Kirik andis inimestele kaitsjat – needetud, kelle nimi on Kandja. Nii räägitakse seda lugu siiani usukaaslaste seas, varjates, kui palju selles tõde ja vale on. Moren on tõepoolest needetud ja tapab neid, kellega ta on ühte verd. Tavaline rahvas kutsub teda Kandjaks, kuid Kirik kutsub teda oma pojaks. Kuid ühe hetkega pöördub ta iseenda vastu, kui ta otsustab päästa süütut elu – last, kes sarnaneb temale endale. Kiriku seintes on lõhe, kuid tema jõud on suur, ja ühe arhiereuse sõna võib pöörata kogu Radeia Moreni vastu. Kuid võitlus ei käi niivõrd elu nimel, kui õiguse nimel nimetada end inimeseks. Ja et end säilitada, peab Moren sukelduma minevikku, taastades mälestustes selle, kes temast sellise tegi.