Tõukev pinnas

Üksikud Geeni ja Julius pole kunagi olnud sarnased ümbritsevatele. Neil on üle viie viiekümne, kuid nad pole kunagi elus oma kodust pikaks ajaks lahkunud. Nad elavad oma maailmas – hoolivad üksteisest, mängivad duetina kitarri ja viiulit ning püüavad mitte meenutada lapsepõlve tragöödiat, mis nende elu varjutas. Neil pole ei haridust, ei sõpru, ei raha. Nende ainus toimetulek ja kaitse – ema – sureb ootamatult insuldi tõttu. Pärast seda ähvardab maja omanik, kus nad elavad, seda neist ära võtta, visates nad tänavale... Kuid maailm, mille nad on alati väldinud selle tundetu, oleks üllatuslikult ka õiglane. Leitud on inimesi, kes on valmis appi tulema, kui ei Geeni ega Julius enam seda abi oota.