Naiste saatused on alati Maria Metlickaja tähelepanu keskmes. Iga lugeja, kes loeb tema raamatut, võib kindlalt öelda, et südames on kergem ja parem: soe intonatsioon, elulised situatsioonid, ära tuntavad tegelased — kõik see avaldab psühhoteraapilist mõju. Teostumata elu.
Raamat esimene
Liza kasvas üles ilma ema hellituseta — tema lapsepõlv möödus range tädi, ema Nina, järelevalve all. Armastus kõlas nagu etteheide, vale ümbritses igal pool, ja tõde näis ohtlik... Nüüd, kui Liza on täiskasvanu, kingib saatus talle proovile, mis on keerulisem kui ükski eksam: tema ellu tuleb väike tüdruk, kes on sama mahajäetud ja hirmul... Kuid kas Liza suudab anda talle seda, millest ta ise oli ilma jäänud? Kas ta suudab samas leida enda naiselikku õnne? Romaan habraste sugulussidemete, valu ja andestuse üle. Armastusest, mida ei saa planeerida, aga mida saab valida. Teostumata elu.
Raamat teine
Liza sai emaks — ja alles siis mõistis ta tõeliselt, mida tähendab olla tütar. Kaotustest kurnatuna püüab ta leida oma kohta päikese all. Kunagi ise mahajäetud, ei suuda Liza reetmist. Ja ta võitleb lõpmatult — oma lähedaste elu, tütarde heaolu, enda tunnete nimel... Kuid kui õnne ei oleks, siis ei aitaks õnnetus: Liza kätesse tuleb uus habras ime. Kas tal piisab jõududest, et seda edasi kanda? Liza õpib andestama, aktsepteerima ja lõpuks laskma end olla õnnelik. Selles loos on kõik, mis juhtub tõeliseks elus: süü, andestus ja lootus.