Legendarne etendus «Abielu», mille lavastas Anatoli Efros 1975. aastal Väikeses Bronnaya teatris, — tunnustatud teater kunsti meistriteos 20. sajandi teisel poolel. Autor kutsub jälgima etenduse loomise ajalugu: ideest alustades — läbi proovid — esietenduseni, et mõista, kuidas see tehti, kuid...
veelgi olulisem on — miks.
See raamat — uusimate teatri mõistete avastamisest tuntud Gogoli näidendis, direktori tõlgendusest, mis tegi selle etenduse kultuuriliseks fenomeniks, mis on lahutamatult seotud oma ajastu ühiskondliku ja esteetilise kontekstiga. Uuringu keskmes — etenduse rekonstruktsioon, taastatud erinevate materjalide põhjal: režissööri eksemplar, arvustused, muusika, fotod, proovide lõigud, režissööri päeviku märkmed, näidendi marginaalimärkmed. Dokumentide ja teatriuuringute analüüsi abil rekonstrueeritakse raamatutes etenduse pilt fragmentide põhjal, mis taas moodustavad lugeja kujutluses — kunstiliseks tervikuks.
Legendarne etendus «Abielu», mille lavastas Anatoli Efros 1975. aastal Väikeses Bronnaya teatris, — tunnustatud teater kunsti meistriteos 20. sajandi teisel poolel. Autor kutsub jälgima etenduse loomise ajalugu: ideest alustades — läbi proovid — esietenduseni, et mõista, kuidas see tehti, kuid veelgi olulisem on — miks.
See raamat — uusimate teatri mõistete avastamisest tuntud Gogoli näidendis, direktori tõlgendusest, mis tegi selle etenduse kultuuriliseks fenomeniks, mis on lahutamatult seotud oma ajastu ühiskondliku ja esteetilise kontekstiga. Uuringu keskmes — etenduse rekonstruktsioon, taastatud erinevate materjalide põhjal: režissööri eksemplar, arvustused, muusika, fotod, proovide lõigud, režissööri päeviku märkmed, näidendi marginaalimärkmed. Dokumentide ja teatriuuringute analüüsi abil rekonstrueeritakse raamatutes etenduse pilt fragmentide põhjal, mis taas moodustavad lugeja kujutluses — kunstiliseks tervikuks.