«Inimesed nagu jumalad» – filosoofiline romaan kohtumisest ebatäiusliku inimkonna ja utoopiaga. Kangeldajad satuvad paralleelsesse maailma, kus teadus on võitnud vajaduse, sõjad ja sotsiaalse ebavõrdsuse, ning mõistus on saanud kõrgeimaks väärtuseks. Kuid ideaalne ühiskond on mitte ainult imetluse allikas, vaid ka...
väljakutse: kas inimesed suudavad aktsepteerida maailma ilma hirmu, vägivalla ja võimuta? Wells esitab ebamugava küsimuse – kas inimene on liiga ebatäiuslik oma paradiisi jaoks.
Romaan «Kui magaja ärkab» täiendab seda raamatut tumeda ja murelikku nägemusega tulevikust. 19. sajandi inimese ärkamine tulevaste sajandite maailmas osutub avastuseks, kus tehnoloogiline progress kõrvaldab julma sotsiaalse hierarhia. See on lugu võimust, manipuleerimisest ja hinnast, mille inimkond maksab korralduse illusiooni nimel.
Herbert Wells – üks teadusliku fantaasia rajajatest ja kirjanik, kelle jaoks tulevik on alati olnud viis rääkida olevikust. Tema romaanid on julged intellektuaalsed eksperimendid, kus teaduslik hüpotees muutub põhjuseks rääkida võimust, ühiskonnast ja inimese loomusest.
«Inimesed nagu jumalad» – filosoofiline romaan kohtumisest ebatäiusliku inimkonna ja utoopiaga. Kangeldajad satuvad paralleelsesse maailma, kus teadus on võitnud vajaduse, sõjad ja sotsiaalse ebavõrdsuse, ning mõistus on saanud kõrgeimaks väärtuseks. Kuid ideaalne ühiskond on mitte ainult imetluse allikas, vaid ka väljakutse: kas inimesed suudavad aktsepteerida maailma ilma hirmu, vägivalla ja võimuta? Wells esitab ebamugava küsimuse – kas inimene on liiga ebatäiuslik oma paradiisi jaoks.
Romaan «Kui magaja ärkab» täiendab seda raamatut tumeda ja murelikku nägemusega tulevikust. 19. sajandi inimese ärkamine tulevaste sajandite maailmas osutub avastuseks, kus tehnoloogiline progress kõrvaldab julma sotsiaalse hierarhia. See on lugu võimust, manipuleerimisest ja hinnast, mille inimkond maksab korralduse illusiooni nimel.
Herbert Wells – üks teadusliku fantaasia rajajatest ja kirjanik, kelle jaoks tulevik on alati olnud viis rääkida olevikust. Tema romaanid on julged intellektuaalsed eksperimendid, kus teaduslik hüpotees muutub põhjuseks rääkida võimust, ühiskonnast ja inimese loomusest.