Kuldne detektiivide ajastu on meid kinkinud paljude tähtede nimedega. Auväärne koht selles plejaadis kuulub õigusega John Dickson Carrile (1906–1977) — virtuoossele meistrile, kes oli osavasti loonud „võimatuid kuritegusid suletud toas“. 1933. aastal tutvustas John Dickson Carr esmakordselt publikule hobi-detektiivi doktor Gideon Felli. Kangelase välimus, eeldatavasti, põhines teisel detektiivžanri korifeelil — Gilbert Chestertonil, ning tema saavutused detektiivžanri ajaloos, enamiku Carr'i loomingut hindava publiku arvates, väärivad tõeliselt austust. Nii nimetas kirjanik Kingsley Amis oma essees „Minu lemmikud detektiivid“ doktor Felli „üheks kolmest suurest järglasest Sherlock Holmesile“.
„Tuhande ja Ühe Öö Lugu“ (1936) räägib salapärasest sündmusest orientaalse kultuuri muuseumis: vanas vankris leitakse surnukeha, millel on vale habe ja vale vuntsid. Asja uurima asub doktor Gideon Fell — ekstsentriline hobi-detektiiv, kellel on encyklopedilised teadmised kriminaalteadusest ja kalduvus teatrilistele efektidele. Ja kui ta samm-sammult läheneb lahendusele, suureneb ka kahtlusaluste arv, igaühel oma luukered kapis ja usutavad motiivid mõrvaks…
