Armastus ja teised paradoksid

Igal lool on oma aeg. Eriti armastuslool.

Cambridge, 2005. Joe Green, mitte eriti edukas üliõpilane ja veelgi vähem edukas luuletaja, unistab kuulsast tulevikust, kus tema luuletusi tunnevad kõik. Ja äkki leiab see tulevik ta üles. Joe kohtub Iziga, kes on saabunud 2044. aastast ekskursioonigrupiga. Ekskursiooni teema? Suur luuletaja Joseph Green ja tema armastuslüürika, mis on pühendatud millelegi Dianale Dartnellile, kellega nad koos õppisid Cambridge'is.

Kuid Izit endale luule ei huvita ja ekskursioon on tema jaoks mitte eesmärk, vaid vahend: sel ajal ja sel kohal juhtub sündmus, mida ta väga tahab ära hoida, et muuta tulevikku. Kas see tähendab, et ette määratud saatust ei eksisteeri? Kas see tähendab, et muusa – elu armastus, Joe kuulsaks teinud luuletused ja hulk fänne võivad kaduda mistahes ettevaatamatu teo tõttu? Ei Joe ega Izi tea vastust, kuid otsustavad üksteist aidata. Aja jooksul saavad noored omavahel lähedaseks ja Joe ei saa enam aru, mida ta tegelikult tahab: kindlasti mitte vana loo ümberkirjutamist või oma riski ja kartuse kaudu täiesti uue kirjutamist?