Ateena. Linnast metropolisse

Ateena — see on linn, kus Troia avastaja Heinrich Schliemann ehitas endale maja ja mausoleumi, kus Mark Twain ronis öösel Akropole, et imetleda Parthenoni kuuvalguses, ja Isadora Duncan ekstaasis tantsis Dionyso teatri laval — see linn üritab täna leida väärikat tasakaalu mineviku säilitamise ja tulevikku suunatud ambitsioonide vahel. Või nagu ütleb Giorgio Ierano ise, oma raamatus esitleb ta Ateenat kui linna, «mis meenutab palimpsesti: käsikirja, mis on mitu korda kustutatud ja ümber kirjutatud».

 Giorgio Ierano pühendas oma viimase raamatu Ateenale, selgitades huvi ajaloolise poliise üle, mis on muutunud kaasaegseks metropoliks: «Me reisimine sageli koormatud eelarvamuste ja stereotüüpsete kujutistega, mis on sajandite jooksul lääne traditsioonist pärinud, alates neo-klassitsismi fantaasiatest kuni kooli õpikute. Me oleme endiselt seotud klišeedega ja suhtume antiiksete mälestistega nagu igavestesse ikoonidesse. Selle asemel püüab minu raamat neid sisestada omaenda dramaatilisesse ja kaasahaaravasse loosse».

Autorist
Giorgio Ierano õpetab kreeka kirjandust Trento Ülikoolis (Itaalia) ja juhib antiikse teatri teadus-ja uurimislaboratooriumit «Dionysos». Esseist ja teatrilooja, ta uurib kreeka mütoloogiat ja antiikset draamat. Tema raamatute hulka kuuluvad «Ariadne. Müüdi lugu» (2010), «Armastuse meri. Eros, tormid ja laevahukud Vana Kreekas» (2019), «Helena ja Penelope. Pettumus ja abielu» (2021).

Seeria «Koha geenius»
Raamat «Ateena. Linnast metropolisse» jätkab kultuuri-ajaloolist seeriat kirjastuselt SÕNA/SLOVO, mis on pühendatud linnadele ja riikidele. Nende raamatute autorid — inimesed, kelle elu ja saatus on lahutamatult seotud genius loci. Need on kultuuri ajaloolased, ajakirjanikud, sotsioloogid, kunstiteadlased ja teised tuntud humanitaarvaldkonna spetsialistid, kes suudavad kergesti ja lihtsalt rääkida keerulistest asjadest.