Sa lõhnad nagu päike

Mira Valge on harjunud elama printsiibi järgi "esmalt mõtle, siis tegutse". Seetõttu, pärast põhjalikku kaalumist, keeldub ta jätkamast oma puhkuseromaani kuuma hispaanlase Mateo Blanco'ga. Lõppude lõpuks tuli ta Valenciasse oma sõbrannat aitama, mitte armuma. Ja ikkagi peab ta tagasi minema oma "arusaamatult kellegi" juurde Moskvas. Isegi kui ta ei hooli temast. Kuid Mateo, vastupidi, on kogu oma elu pühendanud tegutsemisele: ta hoolitseb pere eest, omab koos parima sõbraga ettevõtet ja järgib oma südame kutset. Ja see käseb tal mitte kaotada Mirat. Just seda Mateo ka teeb, suundudes soojast Hispaaniast lumisele Venemaale. Mira ei ole harjunud, et teda hinnatakse ja armastatakse kõigis tema seisundites ja meeleoludes. Ta ei ole harjunud, et keegi on valmis ootama nii kaua kui vaja, et seejärel teda soojust ja hoolt täis mähkida. Küsimus on vaid selles: kas Mira suudab lõpuks anda Mateole võimaluse ning mitte mõelda millelegi muule peale armastuse?