Puudulikult koer

«Köis alla panna on alati vale», — kirjutas Juri Koval novellis «Puudulikult koer».

Kunist põgenes noor koiot, puudulik koer. Tal oli määratud saada isaks eliitpennidele, kellel oli erakordne plaatinane karv. Kuid ta tahtis mingil põhjusel põhja, sinna, kus särab Põhjatäht Orioni tähtkujus. Teel kohtus ta inimeste ja lastega. Ja igaüks näitas ennast kuni põhjani, igaüks tegi oma valiku — tuua koiot tagasi puuri või lasta see vabasse ellu. See lugu on tõeline hümn vaba ja uhke hinge jaoks. Ja hing ei ole ainult koiotidel.