Lev Nikolajevič Tolstoi pöördus väikeproosa poole nii varases kui ka hilises eas. Tema loomingutee alustas novelliga „Lapsepõlv“. Üks viimaseid teoseid oli samuti novell – „Hadži-Murat“, avaldatud juba pärast kirjaniku surma. Nii kriitikutele kui ka kirjanikule endast oli väikeproosa vähemalt sama...
väärtuslik ja oluline kui „Anna Karenina“ ja „Sõda ja rahu“. Sarnaselt romaanidele uurib Tolstoi seal inimese sisemaailma, uurib tema hinge dialektiikat. Pole ime, et Tolstoi novellide ja lugude kangelaste – Nikolai Irtenjevi, Dmitri Olenini, Dmitri Nehljudovi ja teiste – vaimne otsing leiab ka tänapäeval elava vastukaja kaasaegsetes lugejates. Raamatus on esindatud Tolstoi teosed eri aastatest: „Lapsepõlv. Noorus. Noorus“, „Sevastopoli lood“, „Kaaslased“, „Ivan Iljitši surm“, „Kreutzeri sonaat“, „Hadži-Murat“ ja teised lood ja novellid. Raamat sisaldab haruldasi kunstnike illustreeringuid – Lev N. Tolstoi kaasaegseid: A. Apsita, B. Zvorõkina, V. Komarova, K. Ledev ja Z. Pichugina.
Lev Nikolajevič Tolstoi pöördus väikeproosa poole nii varases kui ka hilises eas. Tema loomingutee alustas novelliga „Lapsepõlv“. Üks viimaseid teoseid oli samuti novell – „Hadži-Murat“, avaldatud juba pärast kirjaniku surma. Nii kriitikutele kui ka kirjanikule endast oli väikeproosa vähemalt sama väärtuslik ja oluline kui „Anna Karenina“ ja „Sõda ja rahu“. Sarnaselt romaanidele uurib Tolstoi seal inimese sisemaailma, uurib tema hinge dialektiikat. Pole ime, et Tolstoi novellide ja lugude kangelaste – Nikolai Irtenjevi, Dmitri Olenini, Dmitri Nehljudovi ja teiste – vaimne otsing leiab ka tänapäeval elava vastukaja kaasaegsetes lugejates. Raamatus on esindatud Tolstoi teosed eri aastatest: „Lapsepõlv. Noorus. Noorus“, „Sevastopoli lood“, „Kaaslased“, „Ivan Iljitši surm“, „Kreutzeri sonaat“, „Hadži-Murat“ ja teised lood ja novellid. Raamat sisaldab haruldasi kunstnike illustreeringuid – Lev N. Tolstoi kaasaegseid: A. Apsita, B. Zvorõkina, V. Komarova, K. Ledev ja Z. Pichugina.