Armastus ühise köite all

Sofa.

Ma astusin kirjandusse, et saada kirjanikuks. Arvasin, et see on nagu filmis: töötubasid, kohvi Patrikute peal, sülearvuti, kus rida-realt sünnib minu bestseller.

Aga siis ilmus ta mu ellu.

Külm, iseendal rahul, küüniline perfektsionist... Muidugi, just temaga pean ma paaris töötama, et saada arvestus. Üks semester. Üks tekst. Ja hulgaliselt vastuolusid.

Ma vihkan teda. Tõenäoliselt...

Amir.

Mul oli lihtsalt vaja raamat kirjutada. Ilma liigse häälätäta, stressita, draamata. Aga rahu asemel saan ma tüdruku, kes kipub igasse lausesse ja iga mu närvi.

Ta häirib mind keskendumast. Ta vihastab mind. Ta ei lähe mu peast... Ja tundub, et ma ei pahanda.