Legiooni veri

Vaenlane on taas sinu kodu ukse ees! Tema sammud on — lagunemine, tema hingamine — tuli, ja linna väravad on lahti! Mälestus, mis on ajas veretuks muutunud, püüab pinnale ujuda. Uhkus, unustatud järeltulijate poolt, kriibib veel hinge. Kohustus, mille on... heitnud kõrvale teised inimesed, surub südant. Nad ei tea, mida teha. Naine, kes ei suuda lapsi saada, vaatab oma lapsi arusaamatult. Valvur, kes on altkäemaksudega määrdunud, vaatab põgenenud ülemuse kabinetti. Kõrtsmik, kes jälgib põgenevaid kliente, võitleb hirmuga... Kümned surelikud on peatunud oma saatuse kurvis, püüdes mõista, kuidas edasi minna. Kes nad on? Miks... nad. Kuid linna väravate kohal särab lippude valgus ja inimese möirgamine, nii tuttav möirgamine, läbistab hinge: — Legioon on siin! Ja rohkem pole kahtlusi.