Mesilane

Lõputus jääkülmas kõrbes Antarktikas on aeg justkui peatunud, surm on uni ja mitte midagi ei jää igavesti maetuks. Veehoidla Worgdogi vetes on tumedus ja saladus, nende rahu kaitseb jääkilp, mille vanus on nelikümmend miljonit aastat, ja süngetes sügavustes puhkeb tunduvalt vanem linn, kelle tõeline vanus on inimeste ajaloost väljaspool. Pikk jääkülm uni on lõppemas ja ürgne pimedus ärkab üleujutatud varemetes, tuues surma kogu elavale. Mis tundus unustatud hirmsa legendina, muutub reaalsuseks. Vaikides libisevad kurjad varjud jäistes maa-alustes haudades, hüljatud eesliinidel rändavad planeediväliste olendite kummitused ning nimetud ja lõputult rõvedad olendid roomavad inimtsivilisatsioonide varemete vahel. Nad on oodanud igavikku, kuid isegi igavik möödub, ja nüüd on inimkond väljasurev liik.