Äike

Pilved tumenevad kiiresti voolavale Volgale. Raevuhoos tuulepuhangud viivad väikseid linde nende varjupaikade suunas. Nii on ka Katariina — noor, lahke, hooliv tüdruk, — abielludes mehega, kellele avaldab survet tema enda ema, on sunnitud leppima selle naise jõhkrate omadustega. Iga päev muutub nende koduõhkkond üha raskemaks. Lootuses püüab Katariina leida endale üheainsa õnnekiire, kuid kuhu see tema viib?

Aleksander Nikolajevitš Ostrovski kirjutas „Äike“ pärast oma reisi Volgal. Ta sai inspiratsiooni inimestest ja nende lugudest ning vormis kõik selle kirjanduslikuks. Ja nüüd saame me ajas tagasi minna ja sukelduda sügavale sellesse kägistuspunkti, millele Katariina end andis.