Kaneelisaloonid

Bruno Schulz on üks 20. sajandi kõige salapärasemaid kirjanikke. Tema looming ühendab endas maagilise realismi, sürrealismi ja sügavalt isikliku mütoloogia elemendid. Teda võrreldakse Franz Kafkaga ja Marcel Proustiga, kuid Bruno Schulz lõi oma ainulaadse poeetika. Schulz jättis endast maha väikese, kuid geniaalse pärandi, kaks proosakogumikku – „Kaneelisaloonid“ ja „Sanatoorium Klepsidrooni all“. Mõlemad ei ole lihtsalt lood, vaid omapärased mütologiseeritud lapsepõlve ja mälu kroonikad, kus reaalsus sulab kummalistesse metamorfosidesse. Bruno Schulz kirjutab mitte ainult lapsepõlvest, vaid ka sellest, kuidas maailm muutub muinasjutuks. Tema tekstides on aeg labürint, linn on raamat ja reaalsus sulab, luues uue mütoloogia.