Imedejännu

Muinasjutud võivad olla erinevad – rahvalood ja muinaslood, naljakad ja kurvad. On lugusid, millesse ei jõua kunagi uskuda. Aga juhtub ka nii, et loed muinasjuttu ja kujutad end peategelasena. On ka selliseid muinasjutte, mis ise sinu juurde tulevad ja justkui nõuavad, et need kirja pandaks. Nii juhtus minuga pärast reisi Vecgulbeni mõisa. Mulle jäi meelde aed mugava tiigiga, ilus perenaise maja, kükloopide iidse pargi teed ja muidugi ka kõlavate kottide krabistamine tiigis. Võib-olla just Vecgulbeni kottid aitasid mul selle loo üles kirjutada? Tuli vaid korralikult kuulata ja üles kirjutada. Loodan, et ka teie, lugedes muinasjuttu Laulvast kottist, suundute reisile, et oma silmaga näha seda maagilise sündmuse kohta. Muinasjutu rääkis läti keeles Madara Gruntmane.