45. paralleel

Polina Zherebtsova romaan-dokument «45. paralleel» põhineb autori isiklikel päevikutel 2005–2006 aastast. «Tulin emaga Stavropoli, Groznõi'ist, rangest mosleme maailmast, tulime sõjast, nagu teiselt planeedilt, me oleme pagulased. Meil on oma raske koorem ja oma õudusunenäod. Aga ka siin, rahulikus 45. paralleelis,... me ei leia rahu ega abi. Ähvardused. Solvangud. Keelepeksud... Aja jooksul tutvume erinevate inimestega ja saame teada nende raskest elust, nende muredest. See on elu ilma sõjata. Kuid kas see on palju parem? Sõjaväelane või tsiviilisik, rikas või vaene, noor või vana, sa pead alati valima: lüüa, solvata, tappa, võtta ära — või aidata, jagada leiba, anda südame külmetavatele katte peale, julgustada. Ja igaühel meist on see valik iga sekundi jooksul. Ma olen nende poolel, kes ei oska tulistada.