Käesolevas väljaandes avaldatakse esmakordselt Fedor Vassiljevitš Čelnokovi (1866–1925) käsikiri — põlise töösturi ja Moskva auliikme, mille ta kirjutas emigratsioonis aastatel 1919–1925. «Balkani päevikud», käsikirja esimene osa, kirjeldab dramaatilisi sündmusi 1919. aastast: Punaarmee sissetung Krimmi territooriumile toob kaasa nn «krimmi evakueerimise»...
— massilise elanikkonna ja valgete armee ning Antandi sõdurite lahkumise. Koos venna, Mihhail Vassiljevitš Čelnokoviga — endise Moskva linnapeaga, kadettide liidri ning suure grupi tuntud aadli- ja burgereesindajatega — lahkub autor Venemaalt Briti laeva jõudmisega ja satub Serbiasse, mis just oli oma iseseisvuse tagasi võitnud. Vene delegatsiooni koosseisus külastavad Čelnokovite vennad Bosnia ja Hertsegoviinat. Esimese maailmasõja jooksul purustatud Bulgaaria kaudu naaseb autor Jaltasse — et peagi kodumaalt igaveseks lahkuda, millest räägib käsikirja teine osa («Berliini päevikud»).
Käesolevas väljaandes avaldatakse esmakordselt Fedor Vassiljevitš Čelnokovi (1866–1925) käsikiri — põlise töösturi ja Moskva auliikme, mille ta kirjutas emigratsioonis aastatel 1919–1925. «Balkani päevikud», käsikirja esimene osa, kirjeldab dramaatilisi sündmusi 1919. aastast: Punaarmee sissetung Krimmi territooriumile toob kaasa nn «krimmi evakueerimise» — massilise elanikkonna ja valgete armee ning Antandi sõdurite lahkumise. Koos venna, Mihhail Vassiljevitš Čelnokoviga — endise Moskva linnapeaga, kadettide liidri ning suure grupi tuntud aadli- ja burgereesindajatega — lahkub autor Venemaalt Briti laeva jõudmisega ja satub Serbiasse, mis just oli oma iseseisvuse tagasi võitnud. Vene delegatsiooni koosseisus külastavad Čelnokovite vennad Bosnia ja Hertsegoviinat. Esimese maailmasõja jooksul purustatud Bulgaaria kaudu naaseb autor Jaltasse — et peagi kodumaalt igaveseks lahkuda, millest räägib käsikirja teine osa («Berliini päevikud»).