Karmid purjed

Aleksandr Stepanovitš Grin (1880-1932) - silmapaistev venekeelne proosakirjanik ja luuletaja, neooromantismi esindaja. Grin on kirjaniku pseudonüüm, tema tegelik perekonnanimi on Grinevski. Ta sündis Poola aadli ja vene õe peres Vyatka kubermangus. Loodusõpetuse õppis ta kuueaastaselt ning tema esimene lemmikraamat -... "Gulliveri reisid" Swiftilt - määras tulevase kirjaniku teadlikkuse: tema armastus mere ja fantaasia vastu. Pärast õpingute lõpetamist Vyatkase koolis liikus 16-aastane Grinevski meremeesteks, Odessasse, kuid ei leidnud sealt romantikat ning hakkas ringi ekslema - oli kalamees, mitteharitud tööline, metsaraier, kullakaevaja, kaevur, sõdur ja isegi revolutsionäär-eser. Pärast vangis istumist ja põgenemist kirjutab Grin 1906. aastal; oma lühikese elu jooksul on ta autoriks neljasajale teosele. Tema teise jutukogu puhul on tunda peagi tekkivat Grin - muinasjututegijat tema unikaalses stiilis. Suurt mõju avaldavad talle tutvumisod A. Tolstoi, L. Andrejevi, V. Brjusovi ja A. Kuprini. 1919. aastal värvatakse ta Punasesse Armeesse ning Grin haigestub tüüfusesse. Maksim Gorki abiga õnnestub tal saada akadeemilist stipendiumi ja tuba "Kunstide Majas", kus ta elab tujukate erakuna, kuid just siis sünnib kuulus õhtu "Karmid purjed" - helge jutustus tavalistest imedest, mis sündis talvel külmas ja nälgis Petrograadis. Jutustus ilmub 1923. aastal. Sel kümnendil kirjutab Grin romaani "Kuldne kett" ("mälestused poisist, kes otsib imesid ja leiab neid") ning uue meistriteose "Käigud lainetel", mille avaldamine on peaaegu võimatu. Grin ei võta revolutsiooni, selle vägivalda ja meeletust ning uus sajand ei aksepteeri Grini ka. "Aeg kihutab mööda. Ma ei ole talle vajalik - just selline, nagu ma olen. Kuid teiseks ma olla ei saa. Ja ei taha." Tõepoolest, alates 1930. aastast keelas nõukogude tsensuur, lisades "te ei sulandu ajastuga", Grini teoste taasilmumise. Kirjanik ja tema naine, kellele ta pühendas "Karmid purjed", elasid poolnäljas tilkudes kuni Grini surmani 52-aastaselt. Kriitikud ei suuda siiani seostada Aleksandr Grini loomingut ühegi kirjandusliku traditsiooniga: ta ei ole fantaasiakirjanik ega realist, ei simbolist ega romantik, aga kõik need koos ja täiesti iseseisvas stiilis.