Põgenik. Jutud

Anton Pavlovič Tšehhov (1860-1904) - vene kirjanik ja dramatoodik, tuntud kogu maailmas. Tulevane kirjanik sündis Taganrogis kaupmehe perekonnas ja aitas väikestest aastatest alates isal tema poes. 1884. aastal lõpetas A.P. Tšehhov Moskva ülikooli meditsiini teaduskonna ja asus arstina praktiseerima. Kirjutamist alustas ta juba üliõpilasena - 1880. aastal ilmus ajakirjas "Ohev" tema jutustus ja humoresk. Sellest ajast alates kirjutas ta pidevalt lühikesi humoorikaid jutte erinevate pseudonüümidega, millest populaarseim oli Antoša Tšehonte. 1890. aastal suundus A.P. Tšehhov Sahhalini, mis peeti tsaariaegseks vangilaagri saareks, et uurida sunnitööte ajalugu ja elu. 1896. aastal lõpetas kirjanik oma esimese näidendi "Onu Vanja", mis tõi kaasa revolutsiooni tollases dramaturgias. Kokku 25 aasta jooksul loovust oli A.P. Tšehhov loonud enam kui 300 erinevat teost, millest paljusid on peetud maailma kirjanduse klassikaks. A.P. Tšehhovi juttudes ei juhtu peaaegu kunagi midagi olulist. Autor pöörab erilist tähelepanu detailidele, kõnele, tegelaste igapäevaelu kirjeldamisele ja nende detailsete kirjeldustega näitab ta meile kangelaste sisemaailma, mõeldes nende saatustele. Samas ei suru kirjanik kunagi oma seisukohta lugejatele peale. "Valgepea" (1895) - ainus A.P. Tšehhovi jutt, mis on kirjutatud spetsiaalselt lastele. Selle jutu peategelased on loomad ja kõik sündmused, mida lugeja "näeb" huntide silmade kaudu või Valgepea kaudu. Selle meetodi abil paljastab autor loomade psühholoogiat. Kirjaniku poeetiline meisterlikkus muudab loomad mitte vähem arukateks ja inimlikeks kui inimesed. Väiksema kooliea laste jaoks. Teoste tekst on esitatud rööpasteta.