Üheksas

Temalt oodati, et ta saavutab võimatuse. Ta tegi seda. Talle lubati palju: rikkust, kuulsust, üleloomulikke võimeid, kõige ilusamate naiste armastust. Ja peteti… Asustamata saar, meri, mets – pole tähtsust: igal pool on ainult surm. Teadmised, kiiruga pähe tagunud, ja kahtlased... oskused, mis on omandatud mõne treeningu jooksul, ei mõju siin kellelegi, ja nende kasu on palju väiksem kui järveäärse kohaliku linnu omadest. Ja veel inimesed: võivad tappa, võivad päästa. Ja tee enesetapjatele, mille lõpus luurab ikka sama luine vanamoor sirp käes… või keegi hullem. Kõikide asjade eest selles maailmas tuleb maksta, sealhulgas oma vigade eest. Tavaline tasu – veri. Ja hea, kui ainult oma. Elu ilma eesmärgita on tühi ja tõmbab saatuselöökide tähelepanu. Kas joosta igavesti või peatuda ja lõpuks lahingusse astuda? Olgu, et keegi ei usu edusse, olgu, et sul pole teadmisi, kogemusi ja vägevat armee, aga on õige aeg näidata saatuselle, et ta ei puutunud vale inimesega kokku.