Tavaline imeline

Maagiline muinasjutt õnneliku lõpuga või traagiline fantaasia armastusest, surmast ja elust? See lugu tekitab rohkem küsimusi kui annab vastuseid. Elas kord nõid, kes rändas, uuris maailma, aga ühel päeval abiellus, asus elama, hakkas majandama. Ta oli juba unustanud oma tormilise nooruse, kuid ikkagi ei suutnud ta end tagasi hoida. Kohtudes metsas karuga, võttis ta maagilise keppi ja muundas selle kauniks noormeheks, pannes tingimuseks, et ta muutub taas karuks, kui teda suudleb printsess. Mis sellest naljast välja tuli, kas karu kohtas oma armastust? Kas nõid sai selliseks, nagu kõik, tavaline surelik? Ja mis kõige tähtsam — eksisteerib selline armastus, mis kõik andestab, kõiki ravib? Või on armastus tehing?