Hinge tehases

„Ei ole võimalik pidevalt olla sada protsenti laetud. Kui midagi ebaõiglast juhtub, kui kõik ei lähe plaanipidi, nõrgeneb hing. Elu kulutab selle.” Ja nüüd kujutage ette maailma, kus: pole kohta limaskestadele pilkudele, mis saadavad noore keha, kes tegeleb oma asjadega; koolivorm ei ole fetišismi objekt…; ei kõla fraas „Naerata! Sa ju…”; enesekaitsevahend käeulatuses — see ei ole vajadus; roosa ja sinine värv ei tekita soolisi assotsiatsioone. Kujutage ette maailma, kus nad saavad võimaluse oma arvamust avaldada, jagada oma lugusid, reflekteerida ja leida toetust inimestelt, kellega nad samas paadis on. Nad räägivad, katkestavad üksteist, nende hääled sulanduvad polüfooniasse. Sellises maailmas on hing täiesti laetud.