Kreeka lühiajalugu. Müütidest kaasaegsete reaalsusteni

Filosoofia, kunst, demokraatia, keel ja isegi arvutid — paljusid meie saavutusi on inspireerinud Kreeka tsivilisatsioon. Nagu teada, olid kreeklased sisuliselt seotud nii Aleksander Suure impeeriumi kui ka Rooma impeeriumiga. Kreeklaste poole pöördusid inspiratsiooni otsides renessansiaja tegelased ja Euroopa valgustuse filosoofid. Järgides selget kronoloogiat, joonistab James Henidž lühidalt ja suurejooneliselt Kreeka ajalugu. Raamatu esimene osa on pühendatud ajajärgule alates muistsetest aegadest kuni 1453. aastani — seda aega nimetab autor „maailma poole valitsemiseks“. Aastal 1453 kaotas Kreeka oma iseseisvuse ja liitus Osmanite impeeriumiga, seega katab teine osa ajavahemiku, mis ulatub peaaegu nelja sajandi taha, mida autor nimetab „rahva kõige pikemaks uneks“. 1830. aasta, mis tähistab täielikku ärkamist sellest „unest“, sai Kreeka kuningriigi iseseisvuse kuulutamise ja lõpliku tunnustamise aastaks. Kolmandas osas kirjeldatakse kaasaegse Kreeka ajalugu kuni 1949. aastani (Otto valitsemine, Georg I, revolutsioon ja kodusõda Venemaal, Esimene ja Teine maailmasõda ning kodusõda Kreekas). Neljandas osas käsitletakse sündmusi aastatel 1949 kuni 2020. Kokkuvõtteks on loodud kompaktne ja informatiivne kroonika kreeklaste üle kolme tuhande aasta pikkusest ajaloolisest teest.