Kahlased kurjad vaimud

Ljanka laulab, tegeleb ujumisega, õpib araabia ja jaapani keelt. Tundub, et tema vanemad on valmis maksma kõike, et nende tütar "elu nautiks"… ja oleks kodus harvem.
Mark kolib pidevalt ühelt linnalt teisele, sest ema korraldab tema isiklikku elu. Väljastpoolt tundub ta olevat valge vares, tal pole sõpru.
Ühel päeval kohtuvad nad ja unistus Sinisest järvest — kohast, kuhu Marki viis tõeline isa juba ammu — muutub ühiseks. Jäänud on vaid leida see järv, mida kaardil ei ole.
Aga hästi läbi mõeldud kergesti ja ohutult põgenemise plaan pangakaardiga käepärast on algusest peale purustatud. Nüüd on see tõeline seiklus ja sihtkohta jõudmiseks peavad nad üksteisest tugevalt kinni hoidma.
— Inimesed ei saa üksteisest aru. Universumis on selline seadus. Vanemad ei mõista lapsi, õpetajad ei mõista õpilasi... noh, ja nii edasi.
— Aga meie ju mõistame üksteist?
— Noh, me ei ole inimesed, vaid kahlased kurjad vaimud.