Dostojevski poetika probleemid. Erinevate aastate tööd
Mihhail Mihhailovitš Bahtin (1895–1975) — silmapaistev vene mõtleja, kelle teadustööde tähendus ulatub kaugele kirjandusteaduse ja esteetika piiridest välja. Bahtini uuring Dostojevski kohta („Dostojevski loominguprobleemid”) ilmus esmakordselt 1929. aastal. Oma ajaloos keset ulatuslikke arutelusid viibides pole see töö kaotanud oma aktuaalsust...
tänapäevani. 1963. aastal avaldati Dostojevski kohta teise, töödeldud ja laiendatud väljaande muutunud pealkirjaga — „Dostojevski poetika probleemid”. Lisaks sisaldab käesolev väljaanne artikleid ja mustandeid artiklitest L. N. Tolstoi kohta; Bahtini filosoofilise kontseptsiooni kõige olulisem töö „Autor ja kangelane esteetilises tegevuses”; oma ajal revolutsiooniline ja tänapäeval klassikaline töö „Kõnežanrite probleem”; artikkel „Eepos ja romaan (Kuna romaani uurimise metodoloogia)”; samuti artikkel „Teksti probleem”, mille autor on nimetanud „filosoofilise analüüsi katseks teksti probleemist lingvistikas, filoloogias ja muudes humanitaarteadustes”.
Mihhail Mihhailovitš Bahtin (1895–1975) — silmapaistev vene mõtleja, kelle teadustööde tähendus ulatub kaugele kirjandusteaduse ja esteetika piiridest välja. Bahtini uuring Dostojevski kohta („Dostojevski loominguprobleemid”) ilmus esmakordselt 1929. aastal. Oma ajaloos keset ulatuslikke arutelusid viibides pole see töö kaotanud oma aktuaalsust tänapäevani. 1963. aastal avaldati Dostojevski kohta teise, töödeldud ja laiendatud väljaande muutunud pealkirjaga — „Dostojevski poetika probleemid”. Lisaks sisaldab käesolev väljaanne artikleid ja mustandeid artiklitest L. N. Tolstoi kohta; Bahtini filosoofilise kontseptsiooni kõige olulisem töö „Autor ja kangelane esteetilises tegevuses”; oma ajal revolutsiooniline ja tänapäeval klassikaline töö „Kõnežanrite probleem”; artikkel „Eepos ja romaan (Kuna romaani uurimise metodoloogia)”; samuti artikkel „Teksti probleem”, mille autor on nimetanud „filosoofilise analüüsi katseks teksti probleemist lingvistikas, filoloogias ja muudes humanitaarteadustes”.