Must puudub ja ei tule

Pärast õnnetust kahekümne ühe aasta pärast kogub Frida Kahlo end nagu tükid. Ta on sama ilus ja õrn kui Mehhiko katedraal: räägitakse, et kunagi seisis selle kohal hiiglaslik asteekide pyramida, kuid see hävitati - ja ülejäänud kividest ehitati katoliklik kirik.Frida... loob elu nagu laia pintslitõmbega: räägib valjult, kisab nagu tänava poiss, joob tequilla hapuka laimi maitsega ja kannab värvilisi seelikuid Teguantepeki naistele. Frida armastab poliitilisi demonstratsioone, juustes punutud lilli, õmmeldud erootilisi sõnumeid seeliku ääres, kuid kõige rohkem - Diego Riverat, Mehhiko kuulsaimat kunstnikku, ja just see kirg pöörab tema elu igaveseks kõige ettearvamatumasse suunda.