Isad ja lapsed

Ivan Sergejevitš Turgenev (1818—1883) — imeline, väga vene kirjanik, kelle talenti tunnustasid nii kaasmaalased kui ka suured Euroopa luuletajad ja proosaloojad. «Terav ja peen tähelepanija, täpne pisiasjadeni, maalib ta oma kangelasi kui luuletaja ja maalikunstnik. Talle on huvitavad nii nende kired kui ka nende näojooned… Suure kunstiga kujutab ta nähtuste füüsilist ja moraalset külge, luues reaalseid pilte reaalsusest…» — kirjutas Prosper Mérimée, «Carmen» autor.

See raamat esitleb I. S. Turgenevi loomingu kõige olulisemaid tahke. Sellesse on lisatud romaan «Isad ja lapsed», jutud ja proosaluuletused.
«Kogu minu jutustus on suunatud aadli vastu kui edumeelse klassi. Vaadake Nikolai Petrovitši, Pavel Petrovitši, Arkadi nägusid. Nõrkus ja unisus või kitsikus», — selgitab Turgenev oma romaani mõtet. Ta valib «just head esindajad aadlist», näidates: «Kui koored on halvad, siis mis piim?» Jevgeni Bazarov — peategelane, nihilist ja vaeste pelgurite esindaja, kes astub vastu nii liberaalsetele ideedele kui ka konservatiivsetele. Kompromissituse ja kasuliku prioriteediks seadmise üle ilusa — kaks peamist põhimõtet noore arsti puhul, kes sai 1860ndate noorte eeskujuks. Kõigile võõras, tunneb Bazarov järsku endas seda, millest ta teadlikult on loobunud, nagu alusetust, — armastus.

 Aga kas saab ta olla oma kire ori?