Nikonov Aleksander Petrovitš – autor rohkem kui kahekümnest kunstilisest ja teaduslikust populaarteaduslikust raamatust. Olemasolevast teadustööst loobudes ja teelle ajakirjandusse ning hiljem kirjutamisse, on ta saavutanud märkimisväärset edu: saanud Venemaa Ajakirjanike Liidu (2001) ja Moskva Ajakirjanike Liidu (2002) auhindade laureaadiks. Oma...
panuse eest koduses kultuuri on ta autasustatud Puškini medaliga (1999), raamat "Ahvimehe uuendus" tõi talle Beljajevi auhinna (2005). Uues raamatus räägib autor kvantmehaanika salapärasest maailmast – kõige hämmastavamatest, raskesti seletatavatest ja väheste mõistetavatest peatükkidest füüsika raamatus. Kvantmehaanika on tuntud mitte ainult selle poolest, et uurib universumi aluseid, st meie maailma aluseid, vaid ka seetõttu, et see on esimene füüsika osa, kus tänapäeva teadus on kohtunud vaatlejaga, st teadlikkusega. Seega ei ole selle teaduse käsitlemine võimalik ilma märkimisväärse eksistentsialismi ja metafüüsika annuseta – katsetest mõista, millised on teadlikkus, olemasolu ja reaalsus oma olemuselt. Maailmakirjanduses ei ole sellistele küsimustele nagu autor vastuseid pakkunud. See on täiesti uus vaatenurk kvantmehaanika filosoofiale.
Nikonov Aleksander Petrovitš – autor rohkem kui kahekümnest kunstilisest ja teaduslikust populaarteaduslikust raamatust. Olemasolevast teadustööst loobudes ja teelle ajakirjandusse ning hiljem kirjutamisse, on ta saavutanud märkimisväärset edu: saanud Venemaa Ajakirjanike Liidu (2001) ja Moskva Ajakirjanike Liidu (2002) auhindade laureaadiks. Oma panuse eest koduses kultuuri on ta autasustatud Puškini medaliga (1999), raamat "Ahvimehe uuendus" tõi talle Beljajevi auhinna (2005). Uues raamatus räägib autor kvantmehaanika salapärasest maailmast – kõige hämmastavamatest, raskesti seletatavatest ja väheste mõistetavatest peatükkidest füüsika raamatus. Kvantmehaanika on tuntud mitte ainult selle poolest, et uurib universumi aluseid, st meie maailma aluseid, vaid ka seetõttu, et see on esimene füüsika osa, kus tänapäeva teadus on kohtunud vaatlejaga, st teadlikkusega. Seega ei ole selle teaduse käsitlemine võimalik ilma märkimisväärse eksistentsialismi ja metafüüsika annuseta – katsetest mõista, millised on teadlikkus, olemasolu ja reaalsus oma olemuselt. Maailmakirjanduses ei ole sellistele küsimustele nagu autor vastuseid pakkunud. See on täiesti uus vaatenurk kvantmehaanika filosoofiale.