Ükski kukk ei hõiska

Kultusromaan, mis kuulub sajasse kõige loetavama teose hulka ajakirja «Times» versiooni kohaselt. Ilmus kuuekümnendatel aastatel, erksasse aega uue põlvkonna protestiks ahnuse, isikupära kaotamise, sõdade ja vägivalla vastu. Liberalism traditsionalismi vastu, isikute vastandina väärtustele. Romaan hämmastab sügavuse, kutsub üles mõtlema elule, õigusele, süsteemile ja selle vigadusele, hulluse ja normaalsuse piiridele, vabale tahtele, valikule. Kindlasti tasub lugeda. Samuti vaadata filmi «Lennates üle kukkede pesa» Jack Nicholsoni peaosas. Romaani motiividest on erinevates riikides, sealhulgas Venemaal, lavastatud palju etendusi. «Ükski kukk ei hõiska» — see on jäme ja laastavalt aus kujutis piirete vahel ratsionalismi ja hullumeelsuse. «Kui keegi tahab tunnetada meie aja pulssi, siis olgu ta Kizyt lugenud. Ja kui kõik läheb hästi ja asjad ei muutu, loetakse teda ka järgmises sajandis», kirjutas ajaleht «Los Angeles Times». Tõepoolest, ka tänapäeval elab raamat edasi ja ei kaota oma hullumeelset populaarsust. Uue tõlke tegi noor ja andekas tõlk Dmitri Šepeleva.