Varjupaik

Peidetud silmade eest varjatud kohad, tagaajamised ja keelatud mängud naasevad... Banks Sügaval keerulistes linnanurgas seisab hotell "Pontifex". Lagunenud, tühi, sünge, see on hüljatud ja ümbritsetud unustatud saladusest. Kas sa ikka arvad, et legend kaheteistkümnendast korrusest, mis on peidetud silmade eest, on tõene? Müsteerium salapärasest külalisest, kes ei registreerunud sisseelamisel ja ei registreeru kunagi lahkumisel. Kas sa arvad, et ma saan sind aidata leida seda salajast varjupaika ja sinna jõuda, eks? Koos oma sõpradega võid sa proovida mind hirmutada. Võid proovida mind survestada. Sest hoolimata minu asjatutest pingutustest varjata kõike, mida ma tunnen sind nähes — juba siis, kui olin veel tüdruk, — ma tean ikkagi: see, mida sa otsid, on palju lähemal, kui sa arvad. Ma ei reeda seda kunagi. Nii et istu rahulikult. Kuradi Ööl algab sinu jaht. Kai Sa ei tea isegi, mida ma otsin, Beebi. Sa ei tea, kelleks ma pidin saama, et ellu jääda kolm aastat vanglas, kuhu ma sattusin kuriteo eest, mida ma teeksin hea meelega uuesti. Keegi ei tohi teada, milleks ma olen muutunud. Mul on vaja leida see hotell, pean sinna pääsema, sest ma tahan, et kõik lõppeks. Tahan oma elu tagasi. Kuid mida rohkem aega me koos veedame, seda selgemaks saab: uus mina — just see, kelleks ma pidin saama. Nii et tule, ära ole arg! Minu kodu seisab mäe peal. Sinna viib palju teid, kuid väljapääsu leidmine pole sugugi lihtne. Ma olen juba näinud sinu varjupaika. Aeg on sul näha minu...