Minu lemmik Amy. Lugu sellest, kuidas ma kahel korral kaotasin oma tütre

"Ma "andsin" Amy kaks korda: esmakordselt alkoholile ja narkootikumidele, teist korda - igaveseks, 23. juulil 2011, kui katkestas tema lühike elu". Julged nooled, kõrge juuksepahmakas, tätoveeringud ja ülemeelik käitumine. Nii mäletas maailm üht meie aja mõjukamatest lauljatest Amy Winehousest. Ülemaailmne fännibaas, miljonid müüdud albumid ja arvukad "Grammy" - Amy elu oleks olnud nagu muinasjutt, kui mitte pidev võitlus alkoholi- ja narkomaania sõltuvusega. 2011. aastal, 27-aastasena, suri ta südamerikkesse üleannustamise tagajärjel. Tema ema Janis Winehouse oli tõenäoliselt tema kõige lähedasem inimene. See raamat oleks võinud ilmuda juba nullindatel, kuid laulja oli kategooriliselt vastu avalikule "alastiolekule". Ja ainult pärast tragöödiat, kaaludes kõiki plusse ja miinuseid ning väsides uskumatutest lugudest "kollases ajakirjanduses", otsustas Janis lasta fännidel tungida Amy lapsepõlvesse, tema peresse ja tema hinge. Ta jagas mitte ainult mälestusi, vaid ka haruldasi fotosid ja Amy päevikukandeid. See on lugu mitte superstaari, vaid tavalise, kuigi väga andeka ja kapriisse tüdruku elust. Lugu tüdrukust juudi perest. Lugu armastatud tütrest, kelle kaotusest põhjustatud valu ei kao kunagi.