Janna Levin seadis endale keerulise ülesande — selgitada uudishimulikele, kuid mitte liiga füüsikas orienteeritud lugejatele, mis on mustad augud (millest on loomulikult kõik kuulnud, aga mitte rohkem!) ja gravitatsioonilised lained, mille ennustas 1916. aastal A. Einstein. Ta veetis palju tunde...
teadlastega vesteldes, kes tegelesid suurimate interferomeetrite loomisega — seadmetega, mis suudavad kinni püüda kauge kosmose helisid. See raamat aitab meil mõista, kui keeruline ja käänuline oli tee, mis lõpuks viis ühe kõige suurema avastuseni viimase aja jooksul: esimene eksperimentaalne registratsioon gravitatsioonilistest lainetest maapealsete laser-interferomeetritega LIGO. Selle ajaloolise sündmuse tähtsust tunnustas kohe ka maailma teaduseliit, ning 2017. aastal anti Nobeli preemia füüsikas Barry Barishille, Rainer Weissile ja Kip Thorne'ile märkimisväärse panuse eest LIGO detektori loomisse ja gravitatsiooniliste lainete avastamisse.
Janna Levin seadis endale keerulise ülesande — selgitada uudishimulikele, kuid mitte liiga füüsikas orienteeritud lugejatele, mis on mustad augud (millest on loomulikult kõik kuulnud, aga mitte rohkem!) ja gravitatsioonilised lained, mille ennustas 1916. aastal A. Einstein. Ta veetis palju tunde teadlastega vesteldes, kes tegelesid suurimate interferomeetrite loomisega — seadmetega, mis suudavad kinni püüda kauge kosmose helisid. See raamat aitab meil mõista, kui keeruline ja käänuline oli tee, mis lõpuks viis ühe kõige suurema avastuseni viimase aja jooksul: esimene eksperimentaalne registratsioon gravitatsioonilistest lainetest maapealsete laser-interferomeetritega LIGO. Selle ajaloolise sündmuse tähtsust tunnustas kohe ka maailma teaduseliit, ning 2017. aastal anti Nobeli preemia füüsikas Barry Barishille, Rainer Weissile ja Kip Thorne'ile märkimisväärse panuse eest LIGO detektori loomisse ja gravitatsiooniliste lainete avastamisse.