Tüdruk labürindis

Anomaalne kuumus on linna katnud, muutes tavalise elu tempot ja rütmi: ainult öisel ajal on võimalik töötada, liikuda, ellu jääda. Just öösel naaseb Samantha Andrettii kord pimedusse, mis ta on endasse neelanud. Viisteist aastat sellest, kui ta kooli teel ära viidi, on ta veetnud labürindis, ei ole näinud päikest, lilli, puid, ei ole vaadanud peeglisse.

Noor naine paigutatakse haigla palatisse.

Temaga tegelev doktor Green ei jahta välismaailma koletistele, vaid nende ohvrid teadlikkusele.

Võib-olla võivad Samantha mälestused viia jälile sellele, kes hoidis teda vangis