Kodu, kus elab koletis

Kalju peal asuv mõis, inimeste silmade eest varjatud, kus õitsevad roosid ja surevad teenijannad – ideaalne pelgupaik sellele, kes põgeneb oma peegelpildi eest ja ei julge oma nime valjusti öelda. Elira saab majapidamise abilise koha eraku mõisas, mis on ümbritsetud udu ja hirmutavate kuulujuttudega. Räägitakse, et lord Edsel, kes on hukutanud kolm pruut, – on needuse all vaevlev koletis, kes ei eemalda kunagi hõbedast maski. Kuid selle taga peidab ta mitte ainult moonutatud nägu, vaid ka haavatud hinge. Peagi tekib kahe tõrjutud vahel tõmme – ohtlik, keelatud, tugevam kui hirm ja mõistus. Elira ei usu kuulujutte, kuni mõisas hakkavad üks pärast teist surema teenijannad. Lisaks leiavad žandarmid tõendeid, mis seovad surmadega nii mõisa peremehe kui ka tema uue abilise. Kes jahtib teenijannasid? Miks leitakse Elira ja Edseli asjad kuriteopaikadest? Ja kõige tähtsam — kas kaks tumeda minevikuga inimest suudavad üksteisele usaldada, kui igaühel neist võib olla süü?