Bujnakis on veidi närviline

Aide on veidi üle kolmekümne, ta on lahutatud, poeg elab endise abikaasaga ja tema ise elab väikeses korteris igavesti rahulolematud emaga: Makhachkalas töö ei vedanud, tuli tagasi kodulinna Bujnakisse. Tundub, et linnas ja kogu riigis läheb üsna hästi: sõda on lõppenud (või mitte päris?), riigi juht on täis jõudu (kas tõesti?), hävitatud „uued territooriumid“ taastatakse (või mitte?). Spontaanne õppekäik kohaliku muuseumi ajaloolisele loengule pöörab Aide vaikse elu pea peale – ja siis hakkavad Bujnakis ja kaugel selle piiridest toimuma kummalised sündmused.