Petson on kurb

On sügis ja Petsoni tuju on halvenenud. Hall taevas, uduse vihm — see toob igaühe kurvaks. Kuid kassipoeg Findusel pole sellest suurt muret! Ta lõbutseb, jookseb oma saba järgi ja kutsub Petsonit mängima. Kuid Petsonil pole mängudeks aega. Ta istub ja on kurb, põrandale vahtides. Findus ei alla: kutsub kalale, korraldab püügivõistlusi otse köögis — kõik on asjata. Lõpuks leiab ta viisi sõpra ergutada. Nad suunduvad järve äärde. Ja kui Petson püüab esimese kala, kaob sombune tuju. Sügis osutub sugugi mitte nii igavaks — võib-olla isegi paremaks kui suvi!