1999. aasta novembris hakkas Joan Didion külastama psühhiaatrit, kuna nagu ta kirjutab sõbrannale, oli tema pere “viimased paar aastat olnud rasked”. Ta pidas päevikut oma mehe John Gregory Dunna jaoks, kuhu detailselt kirjeldas vestlusi arstiga. Räägiti depressionist, ärevusest, süütundest ja...
keerulistest suhetest tema tütre, Quintanaga. Lisaks juhtus Didionil üha tihedamini, et tal olid pikad perioodid, mil ta ei suutnud töötada. Arutati ka tema lapsepõlve — arusaamatust, kontaktide puudumist ema ja isaga, varakult ilmnenud lähenevate katastroofide tunnet. Need kirjapanekud on uskumatult aus aruanne, ja me näeme neid Didioni külgi, mis ei olnud kellelegi teada, kuid meie ees on ta kindlasti — endale küsimusi esitav, kuid resoluutselt sellesse endale valulikku teekonda suundunud.
1999. aasta novembris hakkas Joan Didion külastama psühhiaatrit, kuna nagu ta kirjutab sõbrannale, oli tema pere “viimased paar aastat olnud rasked”. Ta pidas päevikut oma mehe John Gregory Dunna jaoks, kuhu detailselt kirjeldas vestlusi arstiga. Räägiti depressionist, ärevusest, süütundest ja keerulistest suhetest tema tütre, Quintanaga. Lisaks juhtus Didionil üha tihedamini, et tal olid pikad perioodid, mil ta ei suutnud töötada. Arutati ka tema lapsepõlve — arusaamatust, kontaktide puudumist ema ja isaga, varakult ilmnenud lähenevate katastroofide tunnet. Need kirjapanekud on uskumatult aus aruanne, ja me näeme neid Didioni külgi, mis ei olnud kellelegi teada, kuid meie ees on ta kindlasti — endale küsimusi esitav, kuid resoluutselt sellesse endale valulikku teekonda suundunud.