Bhagavad Gita doktriin. Tõlgendamine ja kommentaarid
«Bhagavad Gita doktriin» — see on põhimõtteline teos Bhavani Shankara (1859–1936), India filosoofi ja teosoofi, pakkudes ainulaadset esoteerilist lugemist sellest suurest epikalisest dialoogist. Erinevalt pinnapealsetest tõlgendustest vaatleb autor «Bhagavad Gitat» mitte lihtsalt kui vestlust enne lahingut, vaid kui allegoorilist kirjeldust...
hinge (jivatma) teest Vabanemiseni (Moksha). Shankara avab meis oskuslikult «Bhagavad Gita» peatükkide sisemise seose, näidates, kuidas Arjuna meeleheide (Vishada) vahetub eneseanalüüsi (Sankhya-yoga) ja seejärel isetust tegutsemist (Karma-yoga) ning lõpuks kõrgema tarkusega (Jnana-yoga). Raamatus on keskne koht Avarati doktriinil — jumalikku laskumist, mida selgitatakse läbi inimhinge vaimse kasvu etappide, mille eesmärk on saavutada elava vabastamise seisund (jivanmukti). Autor analüüsib detailselt Kshetra (välja — keha ja materiaalse maailma) ja Kshetrajna (välja tuntev — Vaim) loomust, kahte prakriti (Moolaprakriti ja Daiviprakriti) ning nende seost Ishvaraga. Raamat viib lugejat läbi üheksa pühendumise etapi (Nava-vidha bhakti) ja pühitsuse taseme, tuginedes «Vaikuse Häälele», Upanišhadidele ja Shankaraacharya kommentaaridele. See väljaanne on mõeldud neile, kes otsivad mitte lihtsalt tõlget, vaid elavat, filosoofiaalast ja praktiliselt suunatud juhendit jooga, avades karma, tarkuse ja jumalikuga ühtsuse saladused.
«Bhagavad Gita doktriin» — see on põhimõtteline teos Bhavani Shankara (1859–1936), India filosoofi ja teosoofi, pakkudes ainulaadset esoteerilist lugemist sellest suurest epikalisest dialoogist. Erinevalt pinnapealsetest tõlgendustest vaatleb autor «Bhagavad Gitat» mitte lihtsalt kui vestlust enne lahingut, vaid kui allegoorilist kirjeldust hinge (jivatma) teest Vabanemiseni (Moksha). Shankara avab meis oskuslikult «Bhagavad Gita» peatükkide sisemise seose, näidates, kuidas Arjuna meeleheide (Vishada) vahetub eneseanalüüsi (Sankhya-yoga) ja seejärel isetust tegutsemist (Karma-yoga) ning lõpuks kõrgema tarkusega (Jnana-yoga). Raamatus on keskne koht Avarati doktriinil — jumalikku laskumist, mida selgitatakse läbi inimhinge vaimse kasvu etappide, mille eesmärk on saavutada elava vabastamise seisund (jivanmukti). Autor analüüsib detailselt Kshetra (välja — keha ja materiaalse maailma) ja Kshetrajna (välja tuntev — Vaim) loomust, kahte prakriti (Moolaprakriti ja Daiviprakriti) ning nende seost Ishvaraga. Raamat viib lugejat läbi üheksa pühendumise etapi (Nava-vidha bhakti) ja pühitsuse taseme, tuginedes «Vaikuse Häälele», Upanišhadidele ja Shankaraacharya kommentaaridele. See väljaanne on mõeldud neile, kes otsivad mitte lihtsalt tõlget, vaid elavat, filosoofiaalast ja praktiliselt suunatud juhendit jooga, avades karma, tarkuse ja jumalikuga ühtsuse saladused.