Kirjanik tajub maailma teisiti kui teised inimesed. Kirjanik ärkab ja näeb ümberringi tühjust, ja see tühjus tuleb täita – sõnadega. Kirjanik istub ja täidab tühjust, luues sinna uue maailma. Ja elab kahes maailmas – reaalses elus ja tekstis. Kuid tihti sulanduvad...
need maailmad kokku, tekst tungib ellu ja tõrjub selle kõrvale, asendades selle. Nii juhtus romaani „Paberpäike“ peategelase Liisa Nelidova puhul: teine maailm, mis tungis tema ellu läbi kirjutatud teksti, ja nüüd ei tea Liisa, mis on tegelik ja mis on tema kujutlusvõime vili. Ja kas kahe maailma vahel on vahet.
Kirjanik tajub maailma teisiti kui teised inimesed. Kirjanik ärkab ja näeb ümberringi tühjust, ja see tühjus tuleb täita – sõnadega. Kirjanik istub ja täidab tühjust, luues sinna uue maailma. Ja elab kahes maailmas – reaalses elus ja tekstis. Kuid tihti sulanduvad need maailmad kokku, tekst tungib ellu ja tõrjub selle kõrvale, asendades selle. Nii juhtus romaani „Paberpäike“ peategelase Liisa Nelidova puhul: teine maailm, mis tungis tema ellu läbi kirjutatud teksti, ja nüüd ei tea Liisa, mis on tegelik ja mis on tema kujutlusvõime vili. Ja kas kahe maailma vahel on vahet.