Paberpäike

Kirjanik tajub maailma teisiti kui teised inimesed. Kirjanik ärkab ja näeb ümberringi tühjust, ja see tühjus tuleb täita – sõnadega. Kirjanik istub ja täidab tühjust, luues sinna uue maailma. Ja elab kahes maailmas – reaalses elus ja tekstis.
Kuid tihti sulanduvad need maailmad kokku, tekst tungib ellu ja tõrjub selle kõrvale, asendades selle. Nii juhtus romaani „Paberpäike“ peategelase Liisa Nelidova puhul: teine maailm, mis tungis tema ellu läbi kirjutatud teksti, ja nüüd ei tea Liisa, mis on tegelik ja mis on tema kujutlusvõime vili. Ja kas kahe maailma vahel on vahet.