Žaklin Žaklin

Jean-Claude Grumber pühendab selle raamatu oma naisele, kellega ta on koos elanud peaaegu kuuskümmend aastat. Siin ei ole elu ja sõna vahel distantsi: igapäevased detailid, peremälu, kaotuse valu ja haruldased huumorihetked eksisteerivad kõrvuti. Isiklik lein puutub pidevalt kokku autori põlvkonna kogetud juudi traumaga. Seetõttu seondub abielu lähedus mälestusega minevikust, mis on laiem kui üks pere.