Mõtted

Sasha Filipenko sai oma debüütromaani («Endine poeg», 2014) eest aasta tagasi «Venemaa auhinna». Esimesel katsel — esimese astme diploma «Suure proosa» nominatsioonis. Kuidas pärast seda järgmise raamatu kallale asuda? Eriti kuna «Endise poja» peategelane, mis kõiki köitis, oli autor ilmselgelt «ehitanud endast välja», ta elust, oma nooruslikest muljetest ja tunnetest. Kas tal on piisavalt oma elust, et järgmise peategelase jaoks, kas kordumist ei juhtu? Kordumist ei juhtunud. Küll aga sündis jälle särav, paradoksaalne, ebatavaline ja teravalt kaasaegne isik — professionaalne televisiooni koomik, kes mõtleb nalju telejuhtidele. See ei ole lihtne töö. Eriti kui sind täna pärastlõunal vallandati, just äsja lahutasid sa naisest ja hommikul põgenes sinust kass...