Idioot

“Kui palju jõudu! Kui palju imetlusväärseid kohti! Kui hea on „Idioot“! Ja kõik näod on väga erksad, kirjud - ainult et need on valgustatud elektrilise tulega, mille all kõige tavalisem, tuttav nägu, tavalised värvid saavad üliinimlikku sära ja neid on justkui soov võtta uuesti vaatluse alla”. Nii oli üks esimeseid arvustusi F. M. Dostoevski romaanile, täpsemalt selle esimesele osale, mis avaldati 1868. aastal ajakirjas “Venemaa sõnum”. Edasi tulevad nii vaimustavad kui ka negatiivsed ülevaated, ja autori enda kahtlused “Idioodi” edu osas, ja publiku tunnustus... Need eredalt valgustatud inimesed Dementi Šmarinovi joonistustes saavad ellu, räägivad, nutavad ja naeravad, viies lugeja romaani kangelaste ideedesse ja kirgedesse.